Ditmar Martinson: Linn vs linn
Kas linna saab defineerida ainult kitsalt läbi selle maa, millel ta asub ja dokumentide, mis on tema tegutsemiseks koostatud? Minu arvates on linn midagi oluliselt suuremat. See kätkeb endas lisaks selle koha intellektuaalset tausta, ajalugu, inimesi koos nende mälestuste, ootuste ja lootustega.
Paraku jääb mulje, et praegune Viljandi linnavõim ei mõista seda teist, mittemateriaalset poolt ning teeb otsuseid ainult rangest pragmaatilisest loogikast lähtuvalt. Kuidas muidu selgitada viimastel nädalatel hargnenud emotsionaalseid arutelusid planeeritavate tänavate ehituste kohta? Linnavalitsuse kommunikatsioonist paistab siiras arusaamatus, miks inimesed on pahased kui neile ehitatakse uued teed ja parklad. See pahameel tuleb suuresti sellest, et linlaste ootused linnajuhtidele on muutunud. Selle asemel, et lihtsalt leppida sellega, et tee tehakse korda, oodatakse linnajuhtidelt suuremat pilti. Selgitusi selle kohta, kuidas on tagatud, et pakutud lahendused on parimad, mida antud raamides on võimalik teha. Oodatakse, et nendega arutataks võimalikud lahendused läbi ning olulised muudatused ei tuleks päevavalgele üle öö, vaid oleksid inimlikult lahti selgitatud ja loogiliselt põhjendatud. Kõikides nendes punktides on praegused linnajuhid oma kodanike alt vedanud ja sellest tuleb ka see valulik reaktsioon.
Selle reaktsiooni vastu ei aita probleemi eitamine või süüdlaste otsimine, sest see ei vii olukorda edasi. Aitab ainult see, kui asutakse reaalseid lahendusi otsima. Hakatakse ka päriselt kuulama, mida oponentidel öelda on, ning tooma päris põhjendusi, miks mingid lahendused valitud on. Linnakodanikud ootavad, et neid koheldaks partnerite mitte alluvatena.
On arusaadav, et on aegu, kus tuleb kiiresti tegutseda, kuid ka nendes olukordades ei tohi lasta latti madalamale. Nagu iga kord rõhutatakse, siis me teeme linnaruumi otsuseid aastakümneteks. Aga mis siis, kui me teeme need otsused kiirustades ja valesti!? Kas see, et meil on võimalik saada kusagilt meetmest 20% rahastust õigustab seda, et me muudame oma linnaruumi selliseks, mis meie ootustele ei vasta? Ja see muudatus jääb aastakümneteks?
Leian, et Viljandi väärib läbimõeldumat ja paremini kommunikeeritud linnajuhtimist. Kiirustamine võib meid lühikeses plaanis viia edasi, aga võib pikas perspektiivis maksta meile meie väikese armsa Viljandi omanäolisuse ning tema tulihingelised fännid.