Kristjan Mändmaa: Hooletus ees, õnnetus taga.

Artikkel ilmus ajalehes Sakala 5. augustil.
Siin muutmata kujul.

“Uus lahendus on hooletum” ütleb Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin 05.08 "Sakalas" ilmunud intervjuus. Sedasi kommenteerib ta käimasolevaid tänavaremonte, mille käigus võetakse käigu pealt maha rohkesti täies elujõus tammi, vahtraid ja pärnasid. Asemele lubatakse istutada väiksemaid ilupuid ja põõsaid, mis küll varju ei anna, aga see-eest pole linnahooldusel vaja lehti riisuda. Neile, kes suurematest puudest tänava ääres puudust tunnevad, soovitab Märtin: “Astuge 50 m kõrvale ja on jälle puud.”

 Puude mahavõtmist Uuel tänaval põhjendab abilinnapea aga sellega, et kohalik rahvas (NB! mitte linnavalitsus!) ju tahtis rattateed. Paraku pole sellist valikut – kas suured puud või rattateed – kohalikele kunagi tutvustatud. Selline karm dilemma tekkis ilmselt jooksvalt, ehitustööde käigus ja saag tõmmatigi pikema jututa käima. Kas oleks saanud ka teisiti – teha tänav pisut kitsam, et neid üle 50-aastasi puid säilitada, on nüüd juba hilja küsida.

Selline hooletu suhtumine iseloomustab praegust linnavalitsust ilmekalt. Asjaosaliste ja spetsialistide kaasamisega on neil kogu aeg pahasti olnud, aga valimiste lähenedes on tänavate ja parklate rajamise tempo mitmekordistunud. Ükski neist arendustest ei vasta kehtivatele detailplaneeringutele, aga selle kohta arvab abilinnapea, et ei peagi vastama, sest “kõrvalekaldeid tuleb kogu aeg ette” ja detailplaneeringutes näpuga järje ajamine on üleüldse “eksiarvamus”. Palju sobivam on raha olemasolul asfalt lihtsalt maha panna ja asi tehtud?

Kuid kes otsustas? Miks nii ülepeakaela? Kas on uute parklate vajalikkus eluslooduse hävitamise hinnaga ka hästi läbi mõeldud? Abilinnapea Märtin veeretab vastutuse teiste kaela: “detailid jäid haljastuskomisjoni otsustada” (kuigi ta ise on sama komisjoni esimees).

Kuuldavasti pole aga nimetatud komisjon juba ammu reaalselt koos käinud. Selle liikmetel on raskusi meeldetuletamisega, kes sinna õigupoolest kuuluvadki. Kus siis neid “pikki vaidlusi” peeti? Kes ikkagi mida otsustas ja millal? Esitasime linnavalitsusele palve saata meile tutvumiseks Uue ja Tartu tänava remonti ja haljastust puudutavate koosolekute protokollid ja otsused. Ootame huviga!

Allpool mõned täiendavad küsimused, millele abilinnapea Märtinilt samuti vastuseid soovime:

- Mida tähendab kaasamine ja arvestamine abilinnapea meelest? Kas mõte on selles, et kohalikele lihtsalt antakse teada, mida linnavalitsuses on välja mõeldud? Kui kohalikud niikuinii “oma tahtmist ei saa” – ja see on Kalvi Märtini vastuse põhjal asjade normaalne käik – siis kuidas kohalikel peaks tekkima teadmine, et neid on kaasatud ja nendega arvestatud?

- Kuidas ja millal teavitati kohalikke sellest väga olulisest seosest: Uue tn rattatee jaoks on vältimatu põlised puud maha võtta? Mida kohalikud selle peale kostsid? Mis aga veel tähtsam – kes, millal ja miks otsustas, et rattateed ei ole võimalik teha ilma puid maha võtmata? Missuguseid teisi variante kaaluti?

- Abilinnapea Märtin ütleb: “Arutelud on olnud väga põhjalikud” – missugustel haljastuskomisjoni koosolekutel millal ja mida arutati ning otsustati? Kui komisjon pole tegelikkuses koos käinud, siis kes on teinud vastavad otsused? Kuidas täpsemalt “jõudsime otsusele”, misjärel “detailid jäid haljastuskomisjoni otsustada”? Kas üldine otsus kõrghaljastuse asendamiseks madalamate puude-taimedega tehti väljaspool haljastuskomisjoni? Kas see aastakümnete pikkuse mõjuga otsus tehti linnavalitsuse poolt?

- Kas Kalvi Märtin on valmis möönma, et ilu võib peituda mitte ainult värvilistes õites, vaid ka puude vanuses ja võimsuses, mis linnaruumi väärtustavad ja sellele ajaloolist mõõdet annavad, rääkimata CO2 sidumisest, lindudele, putukatele jt elukeskkonna pakkumisest jms? Kas intervjuu vastustest tuleb aru saada nii, et tegelikuks argumendiks linna haljastuse arendamisel ei ole isegi mitte ilu, vaid see, kui kerge või raske on sügiseti lehti riisuda? Kas siit võib teha järelduse, et abilinnapea sooviks on Viljandi linnaruumis järk-järgult välja vahetada kõik sellised puud, millel on palju lehti?

- Milles seisneb täpsemalt Viljandi erinevus teistest linnadest? Miks ei ole oluline, et avalikus ruumis, sh tänavate ääres oleks varjuandvat rohelust? Soovitades puusõpradel minna 50 m tänavast kõrvale – kas peetakse silmas eraaedu? Kuidas jalutajad saaks sinna puuvarju minna? Palume abilinnapeal oma mõtet täpsustada.

- Missugune on abilinnapea Märtini erialane haridus (linnavalitsuse kodulehel CVd ei leidu)? Mida täpsemalt tähendab “Olen seda (kliimamuutuste) teemat erialase hariduse omandamise käigus veidi uurinud”? Kas linnajuht kuulub kliimaskeptikute leeri?

- Kas saame intervjuust õigesti aru – enne ei peetud kesklinna pärnaallee asemele parkla rajamiseks avalikku arutelu vajalikuks, sest ehituseks raha ei olnud ning nüüd ei peeta vajalikuks, sest raha on olemas? Kas see on abilinnapea meelest normaalne asjade käik? Kas siit saab järeldada, et tema arvates pole avalikku arutelu ühelgi juhul tarvis korraldada? Või et alati leidub põhjus, miks taolist arutelu mitte läbi viia?

- Palume abilinnapealt selgitust, miks linnas detailplaneeringud üldse eksisteerivad, kui neid ei järgita ja “kõrvalekaldeid tuleb kogu aeg ette”? Miks on olnud vaja selliste ebavajalike detailplaneeringute peale linna raha ja inimeste aega kulutada? Kui mõnda detailplaneeringut on juba piisavalt rikutud, siis kas see annab järgmisteks arendusteks aina vabamad käed? Palume rääkida täpsemalt lahti intervjuus esitatud väide, et projektide kooskõlastamise vajadus detailplaneeringuga on “eksiarvamus”.

- Missugune on Kalvi Märtini üldine seisukoht parkimiskohtade osas kesklinnas? Kui suur see probleem on? Kas hinnang probleemi suurusele tugineb abilinnapea kõhutundele või mingitele uuringutele? Kuidas on plaanis seda probleemi erinevate meetoditega lahendada? Kas need parkimiskohad, mis “Sakala” ette praegu kavandatud, tegelikult ka suudavad probleemi tajutaval määral leevendada linnakeskuse kui terviku seisukohast? Kui mitte, siis kui mõttekas on seal maha võtta puid ja kulutada sadu tuhandeid eurosid asfaldipanekuks? Kas tekkiv kahju on tema meelest kasuga tasakaalus? Palume tutvustada linnavalitsuse pikemat vaadet parkimisteemale ja selle perspektiividele Viljandis.

- Intervjuust jääb mulje, nagu väidaks abilinnapea, et looduskaitse on väikese seltskonna asi ega puutu ei temasse ja ülejäänud inimestesse. Kas kasu ja looduskaitse välistavad Viljandis üksteist? Või siis kasu ja suuremad varjuandvad puud välistavad üksteist? Mida täpsemalt mõeldakse vastusega, et avalikku ruumi puudutavates küsimuses pole mõtet vaielda?

- Kindlasti on abilinnapea maailmas ringi käinud ja näinud linnu (sh Tallinn ja Tartu ja Pärnu), kus linnasüdamesse autoga ei pääse, rääkimata parklatest vanalinnas. Kuidagi need linnad toimivad. Mis on Viljandi puhul teisiti? Miks on siin vaja rajada sõiduteid ja parkimiskohti otse linna südamesse? Miks on vaja seda teha kiirustades, planeeringuid eirates ja avaliku aruteluta?